Title

Hispaania Rahvusköök

Traditsiooniline hispaania köök on üpris mitmekülgne. Mitmete sajandite vältel on kasutatavate toiduainete valik muutunud ja täienenud tänu paljude maade kultuuride mõjutustele. Vanadelt roomlastelt päris Hispaania oliivisalud ja maaviljeluseks sobivad põllud, seda põhiliselt maa idakaldal. Seitse aastat araablaste ülemvõimu tõid hispaania kööki mandlid, tsitrused ja aromaatsed vürtsid, mis said rahvusköögi lahutamatuks osaks. Peale Ameerika avastamist saabusid Hispaaniasse tomatid (mis kohe laialt kasutusele võeti), magus ja mõru kaunpipar (chilli), kabatshok (zuccini), erinevat sorti oad, kartul, shokolaad ja vanilje.

Hispaania maastik ei ole ühtlane: seal leidub mägiseid alasid ja põuaseid tasandikke, puuviljade ja oliivide kasvatamiseks sobivaid viljakaid piirkondi; nii jaheda ja niiske kui ka kuiva ja palava kliimaga regioone. Ühel pool Hispaaniat loksub Atlandi ookean, teisel pool Vahemeri, samuti voolab tema territooriumil suur hulk jõgesid. Pole siis ime, et igale piirkonnale on iseloomulikud pisut erinevad toidud ja nende valmistamisviis. Siiski on võimalik koostada loetelu toiduainetest ja maitselisanditest, mis eristavad hispaania kööki teiste maade rahvusköökidest. Esimese koha selles loetelus võtavad endale oliivid, täpsemalt - oliivõli: Hispaania hoiab kindlalt enda kaes esikohta oliivõli tarbimises maailmas. Enamuse toitude asendamatu komponent on küüslauk. Populaarne on ka petersell ja sageli kasutatakse pähkleid - enamasti purustatakse neid kastmete hulka. Jääb veel lisada mugulsibul, roheline ja punane paprika ja tomat. Baskide maa on rikas Atlandi ookeani kalade ja mereandide poolest, seal toodetakse ka mitmeid liha- ja piimadelikatesse. Tavaliselt serveeritakse toitu suurte portsjonitena, mis on eriti tüüpiline jahedama kliimaga regioonidele, kuid mingil juhul ei või baskide kööki nimetada robustseks. Toidud, mille valmistamise juures on kasutatud punasest paprikast, tomatist, sibulast ja küüslaugust tehtud kastet "chilindron", on tüüpilised Navarrale ja Aragonile. Sealsete elanike meelisroog on Pürenee selgetest mägijõgedest püütud forell koos singiga. Kataloonia köök on väga mitmekulgne ja maitsev. Ta erineb teistest oma ebatavaliste kastmete ja aromaatsete maitsetaimede poolest ning omab ka suurt sarnasust prantsuse köögiga. Valencia ja Murcia (ühed kõige tihedamini asustatud ja rikkamad põllumajandusregioonid Euroopas) rahvusköökides on tunda tugevat araabia köögi mõju. Seal kasvavad apelsinid ja mandlid; seal on avarad aiad ja põllud, kus kasvatatakse palju erinevaid taimi, mida pannakse traditsioonilise valencia paella sisse (kala ja molluskeid hakati sinna lisama alles hiljem).

Andalucia on tuntud oliivide, oliivõli ning kohalikust kalast ja molluskitest valmistatud praadide poolest. Estremadura omakorda on põllumajandusregioon ja söögid on seal üpriski lihtsad, väga levinud on igasugused hautised. Galliciat ja Astuuriat austatakse kõrgekvaliteediliste kala- ja mereproduktide pärast, aga ka seepärast, et ta on "empanadi" kodumaa. Seal toodetakse siidrit, mida ei kasutata mitte ainult joogiks, vaid ka toiduvalmistamiseks. Kliima on seal suhteliselt külm ja niiske ning küllap just seetõttu on kohalikud elanikud väga hea isuga, eelistades rammusamaid toite. Hommikust süüakse tavaliselt kohvikus ja see koosneb "churrosest" ja suurest kruusitaiest kuumast kakaost. Teiseks hommikusöögiks on kohv magusa küpsetisega või mõni muu kerge suupiste. Lõuna on kella 2 paiku päeval, sageli eelneb sellele oode (erinevad suupisted), mida reeglina süüakse koduteele jäävas baaris või restoranis. Kella 6 paiku õhtul on veel üks kerge eine, kella 8 ja 10 vahel õhtuoode ja kell 10 - õhtusöök, mis ei ole küll enam nii rikkalik kui lõuna.

Hispaania köögi restoranid Tallinnas:
Buen Provecho